Võid igavesti mõtlema jääda vaid merest
Sulatuline päikesevihk kihutab kuuli
su pähe kuppelmaastiku õnaras augus
Nartsisside Tulpide valgepunased vered
vahelduvad Sirelid varistavad õnne-
õisi viieharulisi lubadusi kolmekurbuse
asemel Aeglaselt pöörlevas suves
puituvad puude lehed Rohumets kerkib vööni
Ritsikad saevad ennastunustavalt üht ja seda-
sama mööduva päeva laulu Sina aegade sisse
mässitu võtad hommikul vikati
Kõik on sulle antud järele proovida
Sõjaoht ja püsimistung Elu langeb kui
rohi Aed kasvab kord taevani