Valged ööd on valged rannakohvikus.
Mööbel, muusika ja publik šikk!
Palged päevitunud, palged krohvitud –
puhkajate öine töö on pikk …
Tantsupaarides või arvet klaarides,
juues kohvi, konjakit või muud,
läbi akna okulaaride
naudivad nad mere kohal kuud.
Meestel seljas lambavillast pintsakud,
lipsu all on kõigil higijoad.
Mõnel daamil: kederluuni kintsakud,
igal daamil: kinganinad-noad.
Hõõrub kraest ja konnasilma pigistab
loodusele ette löödud riiv.
Hamba all vaid häbelikult krigistab
pallimängust suhu jäänud liiv.
Publik viksilt lipsitab ja tipsutab,
tublis tuuris uurib valget ööd.
Šveitser siunab meest, kes ilma lipsuta
segab siin kultuurikolde tööd.