„Linn koliseb tühjalt...“

Linn koliseb tühjalt...

linn koliseb tühjalt oma depoosse

tuhanded tühjad majad (mõni üksik parm kuskil tagapool
uinund röötsakil – juht põle teda veel lihtsalt näind)

pisikesteks torudeks rullit elupiletid ükskõikselt maha
visat unustatud rämpsuks kuulutet

sõidab ta mööda rööpaid toredaid
koll-kolladi-koll

tuhanded tühjad majad
ja kui ta hommikul taas alustab
siis kes on esimesed kes sisenevad
saavad elukoha surmakoha komposteerivad oma elu
trahh augud sees ja kombes ja tegelt
ei saa sa sama piletiga enam mujal sõita
ja kui sul pole raha ja julgust ja pealehakkamist
siis sa oledki siia mõistetud

kuni õdakutulekuni kuni ta loksub tagasi oma depoosse
ja kõik korralikud inimesed läevad maha ja
tegelikult läevad lõpuks kõik seni pole veel juhtund
et ei läe

Jürgen Rooste

Tallinn

Rooste, Jürgen, „Tavaline eesti idioot”. – Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2008, lk 57

Teksti luges: Leino Rei