All mere ees liivasel rannal
Ma seisin nii üksinda
Ning kaugele mõtete veerul
Pilk viibis siin vaatama.
Pilk viibis ning viibisid mõtted
Ning viibisid meri ja maa –
All mere ees liivasel rannal
Nii üksi, üksinda.
Nii üksi kui sulades kokku
Ka iseendaga –
Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Ning kaugus kõik hallina.
Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Ees vete jutt vaikinud,
Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Sees enda nutt ununud.
Kõik, kõik ma mataksin siia –
Ja ennast, ennast ka –
Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Ei ennast siin kätte saa.
Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Ma oma päike ja maa,
Ja mindki, ei mindki iial
Teist keegi kätte saa.